Raamaturetsensioon

Tuli täitsa meelde, et see asi on mul ka võimalik ära teha. Klassikalise tudengina olen jätnud selle täiesti viimasele päevale. Aga kuna 5 punkti saada oma arvamuse avaldamise eest tundub päris atraktiivne, siis kasutan juhust.

Ready Player One

Räägiks siis lähemalt raamatust Ready Player One. Nägin teda esialgu kinos filmina, hiljem lugesin ka raamatut inglise keele tunni jaoks mõned aastad tagasi. Täitsa lõpuni ei jõudnud, aga sellest me ei räägi. Ning kuna on ikkagi veidi aega selle lugemisest möödas, siis käisin mööda netti ringi ja tegin ajule väikse värskenduse terve loo kohta.

Nooremana filmi kinos näha oli tegelikult ikka päris lahe kogemus - kõik see VR-maailm, lennukad stseenid ja üldine vau efekt töötas tol hetkel väga hästi. Olin ikkagi 15-aastane tol hetkel.

Netis on selle raamatu kohta küll üsna palju kriitikat ja erinevaid arvamusi, aga samas pean ausalt ütlema, et kuna ma ei loe väga palju raamatuid, siis ma ei hakka seda ka üleliia karmilt hindama. Minu jaoks oli see pigem okei sci-fi kogemus - mitte midagi, mis elu muudaks, aga ka mitte midagi, mis otseselt häiriks.

Tagantjärele mõeldes on Ready Player One'i virtuaalmaailm OASIS väga sarnane Metaverse'i ideega - ehk massiivne virtuaalreaalsuse keskkond, kus inimesed ei kasuta seda lihtsalt meelelahutuseks, vaid sisuliselt elavadki seal sees: töötavad, suhtlevad, mängivad mänge ja põgenevad reaalsusest. Raamatu keskne lugu keerlebki selle sama maailma ümber ning suure aardejahi ja võistluse ümber, mis on seotud OASIS-e looja jäetud pärandi ja selle kontrollimisega.

Kui see idee pärismaailma konteksti panna, siis Metaverse'i hakati aastaid hiljem üsna sama loogika pealt turundama - kui järgmise interneti või täieliku virtuaalse elukeskkonnana, mis asendaks osa päriselu tegevustest. Sinna hakati investeerima väga suuri summasid, et midagi OASIS-e sarnast päriselt tööle saada.

Praktikas ei ole see suund aga päris ootusi täitnud. Horizon Worlds pannakse sel aastal Quest seadmetel kinni ja kogu fookus liigutatakse rohkem tehisintellekti suunas. Räägitakse ka, et kogu selle suuna peale on kokku kulunud umbes 80 miljardit dollarit, mis teeb sellest üsna kalli eksperimendi. Ehk siis "tuleviku internet", mis ei jõudnud päris sinna, kuhu algselt lubati.

Ja kui seda kõike kõrvalt vaadata, siis OASIS Ready Player One sees ei tundugi enam üldse nii kauge idee - lihtsalt ilma investorite ja PR-tiimideta.

Lugu ja kirjutamisstiil

Kui aus olla, siis kõige suurem asi, mis selle raamatu juures silma jääb, on see, et ta on pigem lihtsasti loetav ja üsna sirgjooneline.

Lugu ise on sisuliselt suur aardejaht läbi popkultuuri viidete. Alguses on see isegi päris lõbus - kogu see "kas sa saad sellest reference'ist aru" taktika töötab hästi. Mingil hetkel hakkab aga tunduma, et viited ise on väga kesksel kohal ja nende ümber olev maailm jääb veidi tagaplaanile.

Peategelane on selline klassikaline "alati õigel hetkel õige lahendus olemas" tüüpi gamer-prodigy. See teeb loo väga sujuvaks lugeda ja ei hakka ka kuidagi segama, pigem lihtsalt hoiab asja lihtsana jälgida.

Kirjutamisstiil ise on kerge ja kiire lugeda ning töötab hästi meelelahutusliku sci-fi'na. Üleliia keerulist või sügavat ülesehitust sealt minu jaoks ei tulnud, aga see ei olnud ka point.

Raamat vs film

Filmi versioon Ready Player One'ist on üsna sama idee, aga rohkem Hollywoodi filtriga.

Film võtab kogu selle viidete ja detailide massi ning teeb sellest kiire action-seikluse, kus rõhk on rohkem visuaalil kui maailmal endal. Kõik liigub kiiremini ja lihtsamalt ning “vau efekt” on üsna tugevalt esiplaanil.

Raamat seevastu läheb rohkem detailidesse ja viidetesse, aga selle arvelt muutub lugemine kohati veidi aeglasemaks ja pikemaks.

Kokkuvõte

Ready Player One on minu jaoks pigem selline "idee on tugevam kui teostus" tüüpi sci-fi.

OASIS-e kontseptsioon ise on tegelikult väga huvitav ja tänapäeva interneti, VR-i ja sotsiaalmeedia arengut vaadates isegi natuke ebamugavalt realistlik. Aga lugu ja kirjutamisstiil jäävad pigem lihtsaks ning kohati liiga turvaliseks.

Sci-fi fännina oli see ikkagi okei lugemine - piisavalt huvitav, et läbi lugeda ja korraks mõelda, et kui kaugel me tegelikult sellisest maailmast oleme.