Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Eestis on lihtne olla digiusku. Me maksame makse minutitega, allkirjastame dokumente digitaalselt ja valime internetis. Praegu tundub digiriik sama loomulik kui elekter - see lihtsalt on olemas ja töötab. Seega sel nädalal räägin sellest, kas ja kuidas võiks olla sellega seonduv digiaedik ja jälgimiskapitalism probleemiks.

Hetkeseis

Eesti on üks maailma kõige digitaliseeritumaid riike. Riigi e-teenused on omavahel seotud, andmevahetus toimib X-tee kaudu ning enamik asjaajamisest käib internetis. Euroopa Liidu andmekaitseraamistik annab kodanikele õiguse teada, kuidas nende andmeid kasutatakse ning vajadusel nende töötlemist piirata. [1]

Samas ei eksisteeri Eesti digikeskkond eraldiseisvana ülejäänud internetist. Avalik arutelu toimub suures osas globaalsetel platvormidel ning meie igapäevane veebikasutus - otsingud, klikid, asukohainfo ja tarbimisharjumused - toodab andmeid, mida kasutatakse majanduslikel eesmärkidel. See tähendab, et isegi kui Eesti riik ei varasta me andmeid, elame me niikuinii juba keskkonnas, kus andmete kogumine ja profileerimine on normaalne osa digitaalsest elust. [2]

Valge tulevik

Eesti digiriik jääb läbipaistvaks ja kodanikukeskseks. Ka natukene rumalamad inimesed saavad lõpuks aru, et e-hääled on samaehtsad, kui paberi peal kastikesse visatud hääled. Andmeid kasutataks eelkõige selleks, et vähendada bürokraatiat ja parandada avalikke teenuseid, mitte selleks, et kujundada kodanike käitumist. Väike Eestikene võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele, kuidas ühendada tehnoloogiline efektiivsus ja demokraatlik läbipaistvus.

Must tulevik

Mõnes maailmanurgas on must tulevik juba enam-vähem kätte jõudnud. Hiinas on kasutusel kurikuulsa "social credit systemi" [3] erinevad vormid, millest on internetis meeme ja muud taolist tehtud. Muidugi eks sellest levib palju valeinfot ka, kuid see on ikkagi tõene, et skooripõhiselt hinnatakse nii inimesi kui ka firmasid usaldusväärsuse suhtes.

Eestis vaevalt et midagi sellist paugupealt tuleb, kuid päris õudne variant oleks, kui näiteks tasapisi kaoks läbipaistvus riigisüsteemides. Vabalt saaks ju isikukoodi, sõrmejälgi ja muud kasutada, et inimesele mingi silt peale panna. Loodame, et seda ei juhtu, ning digiriigi mugavused jäävad sellisteks, nagu nad seda juba on.

Viited:

1. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016R0679-20160504

2. https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom-net/2024

3. https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3175792