Mänguarvustus #4
Oma neljandas vabalt valitud teema postituses räägin mängust Silent Hill 2. Mul on küll hulganisti indie mänge veel, millest saaks rääkida, aga teen siin postituses erandi, ning räägin mängu Silent Hill 2 remake versioonist.
SILENT HILL 2
Nonii, väike horrorikas ka vahepeale. Tegemist on siis ikoonilise mängu taasloodud versiooniga. Kuna mängu publisher on Konami, siis on tegemist AAA mänguga, kuna mängul on suured rahad taga. Mäng on third-person vaates, ehk siis näeme peategelast Jamesi enamasti tema selja tagant mitte läbi tema silmade.
Eesmärk on leida Jamesi naine Mary Silent Hilli väikelinnast, kuna too oli talle kirja saatnud, et James teda otsima tuleks. Mida võib-olla pole kohe aru saada on see, et tegelikult ta naine suri 3 aastat tagasi. Aga kas või kuidas ta suri, seda ma siin välja ei räägi, kuna see rikuks terve mängu pointi ära.
Tegemist on lineaarse story mänguga, ehk niisama ringi avastamist on pigem vähe. Küll on aga mängus palju võitlemist igasuguste veidrate olenditega ning hunnik puslede lahendamist, et üldse edasi jõuda.
Story koha pealt on mäng väga sünge. Ja mitte ainult remake, vaid ka Silent Hill 2 ise, mis tuli välja aasta enne minu sündi. Väga palju on sellist "ridade vahelt lugemist", et saada aimu, millest täpsemalt mäng räägib. Käsitletakse väga palju erinevaid tumedamaid teemasid, mis tulevad ka päriselus mõningatel inimestel ette.
Gameplay on jube. Hea mõttes muidugi. Atmosfäär tekitab sees imeliku tunde, ning tundmatuses ringi joosta ning võidelda mingite veidrate olenditega on mega õudne. Vahepeal kohtab ka paari teist inimtegelast, aga enamasti võitlevad nad omade muredega. Kuna mäng toimub niiöelda "tükkide kaupa", siis tuleb valmis olla selleks, et kui sa sisened näiteks haiglasse, siis see pole selleks, et sealt üks asi võtta, vaid sa pead haigla kõik erinevad korrused läbi kolama. Kõige jubedam koht minu arvates oli muidugi sügaval maa all asuv vangla, kus naturaalsest valgusest võib und näha.
Läbi mängu "jahib" sind ka hävitamatu punase püramiidse peaga Pyramid Head, kelle sügavama tähenduse saab teada alles mängu lõpupoole. Aga horror mängude osas on Pyramid Head kindlasti pea kõigile äratuntav.
Muusika on tehtud sama venna poolt, kes originaalsele mängule mussi tegi ehk Akira Yamaoka, seega loomulikult see on kõva. Mõned lood on natukene ümbertehtud, aga säilitavad originaali maigu.
Merchi koha pealt ei ole mul endal veel praegu midagi, kuid kinkisin hiljuti oma tüdruksõbrale Pyramid Headi kaisuka, kuna ta on selle mängu väga suur fänn ning üldse soovitas mulle, et ma seda mängiks.
Ja lugeja võib jällegi midagi ära arvata. Just, ka siin on mul kõik achievementid. See on üks mu värskemaid 100% mänge, tegin ta alles eelmise aasta detsembris ära. Mäng nõudis, et ma teda 2 korda ära teeks, kuna erinevad achievementid nõudsid erinevaid asju minust. Seega New Game+, kus sai vastaseid one-shottiva mootorsae, sai mul samuti kiiresti läbi mängitud (kuna üks achievement oli speedrunnimisega seotud).
Allikad:
Comments
Post a Comment